Martin Vabat. Maahingamispäev

maahingamispäevIlmunud: Elusamus, 2016

Kevadiseks luuleraamatuks sobib ideaalselt Martin Vabati “Maahingamispäev”. Vabati vabavärsist õhkub kohati midagi iseäranis vabastavat ja rahulolumuiet tekitavat. Selle näiteks tooksin read ühe luuletuse lõpust, kust ühtlasi pärineb ka teose pealkiri:

“/…/

Mõtlen juba, kas maa üldse tänavu ärkabki,

kuni ühel päeval väljade vahel

tõmban kopsudesse esimese kevadõhu

ja tunnen, et on tõesti

maahingamispäev.”

 

Luuletustes leidub lisaks loodus- ja ajaloopiltidele ning stseenidele inimestest (olgu need siis seotud noorpõlvearmastuse või sugulastega) ka religioosset temaatikat, mis omas kontekstis on igati õigel ajal õiges kohas. Päris mitmed autori kirjutatud tekstid kannavad sügavat ideed, mis jääb pikemaks ajaks mõttes kajama. Näiteks lugege luuletust, mis algab sõnadega “Jään seisma tühjal taluasemel, vanaisa sünnikohal…”.

 

Minimalistlikult must-valget raamatut ehivad peamiselt pildid inimestest nende naturaalses olekus, kuid seda nii diskreetses tehnikas, et seda alastust pigem kujutad ette kui näed.

Kokkuvõtteks on tegu ühe igati kauni teosega nii sisult kui välimuselt.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER.

 

Samalt autorilt varem ilmunud:

Mina olengi kirjandusklassik. Eesti Kirjanduse Selts, 2006
Naerutaltsutaja. Allikaäärne, 2009
Hargumine. Allikaäärne, 2014

 

Madle Uibo
Nurmenuku raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s