A.J. Finn. Naine aknal

Ilmunud: Tänapäev, 2018
Tõlkinud Eve Rütel 

“Naine aknal” on põnev psühholoogiline thriller, mis algab pisut aeglaselt, kuid siis võtab põnevus üha enam tuure üles ja naljalt enne lõppu jõudmist raamatut käest ei pane. Sellele aitab kaasa ka asjaolu, et kuigi raamatus on 469 lehekülge, on paljud leheküljed tühjad ning peatükid ise lühikesed. Teistsuguse vormistamise korral võinuks raamat olla tublisti õhem.

Raamatu peategelane on nooremapoolne naisterahvas nimega Anna, kes kannatab traumajärgselt ränga agorafoobia all ning viimased kümme kuud ei ole ta oma majast väljunud. Ta suhtleb internetis teiste omasugustega ja annab neile nõu, joob veini, vaatab vanu klassikalisi filme ning tunneb suurt huvi oma naabrite vastu, kelle igapäevaelu ta aknast armastab jälgida. Ühel päeval märkab ta midagi kohutavat ning sealt edasi läheb käima sündmuste jada, kus Anna ise ka enam aru ei saa, mis on juhtunud päriselt ja mis mitte.

Seda raamatut hakkasin lugema suuresti tänu reklaamile ja paljudele ülipositiivsetele arvustustele meedias. Ka tekst raamatu enda tagakaanel kõlab põnevalt ja paljutõotavalt: ““Naine aknal” on üks 2018. aasta oodatumaid raamatuid – selle tõlkeõigused müüdi juba enne ilmumist maailmarekordiliselt 38 keelde ning Fox valmistab ette filmi.”

Päris alguses, lugema hakates, olin tõtt-öelda natuke pettunud. Põnevust ei paistnud kusagilt ja mõned asjad tundusid pisut arusaamatud. Uskusin aga sellesse, et küll lugedes kõik peagi selgineb, ja nii juhtuski. Mida lehekülg edasi, seda kiiremini lugemine edenes ja seda põnevamaks läks. Lõpp oli nii ja naa. Kui tavaliselt ei suuda mina pea üheski krimkas “pahalast” ära aimata, siis selle raamatu puhul siiski tekkis pisuke kahtlus, mis hiljem ka tõeks osutus. Sellele vaatamata oli loos ka üks väga huvitav pööre, mida poleks küll esiotsa kuidagi aimata osanud. Hiljem, juba teades, tundus see aga päris loogiline.

Tekst on üsna ladus ja voolav, lihtne lugeda ning väga huvitavad on vahele pikitud kirjeldused ja dialoogid vanadest filmidest, mida Anna vaadata armastab. See hobi lisab karakterile värvi ja usutavust ning teeb teda minu meelest ka sümpaatsemaks.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Ketlin Priilinn
kirjanik ja Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s