Jaan Aru. Ajust ja arust: unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust

Ilmunud: Argo, 2017, 2018
 

Jaan Aru on eesti neuroteadlane, kellel on magistrikraad Berliini Humboldti Ülikoolist ja doktorikraad Max Plancki Aju-uuringute Instituudist. Ta on saanud mitmeid rahvusvahelisi teadusauhindu,  2016 sai ta teaduse populariseerimise eest Eesti riikliku auhinna. 2009 ilmus Jaan Aru ja Talis Bachmanni koostöös  raamat „Tähelepanu ja teadvus“.  Jaan Aru on pidanud blogi Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine.

Kui sind huvitab inimese aju ning teadvuse teema ja mida ajuteadlased selle kohta uurinud ja avastanud on, siis see raamat on sulle. Seda ei ole vaja peljata, et raamat on liiga teaduslik või et selles on liiga palju raskeid termineid või keerukaid seletusi. Vastupidi – siin on väga lihtsalt ja kõigile arusaadavalt kirjutatud meie ajust ja selle toimimisest. Raamatus on palju toredaid näiteid elust enesest. Kuna inimese mõtlemine ja käitumine baseeruvad tema aju talitlusel, siis on seda raamatut huvitav lugeda. Saame vastuse, miks inimesed on nii erinevad. Palju kasulikku saavad teada liiklejad ja lapsevanemad. Juttu on ka tehisintellektist.

Raamatus on neli peatükki.

  1. peatükk. Mis teeb inimesest inimese?

Teadlane kirjeldab, kuidas areneb inimlapse aju ema kõhus olekust alates, jõudes selleni, miks me oleme täiskasvanuna just sellised, nagu me oleme.

Saame teada, mis osas on inimene targem inimahvidest; mis jääb veel puudu, et tehisintellekt edestaks inimmõistust, samuti õppimissignaalidest ajus, mis teevadki inimesest inimese.

Väike tsitaat vaidlemise ja oma õiguse tagaajamise kohta:

“Mõnes mõttes ei olegi vahel olemas õiget ega vale arvamust – on vaid maailma tõlgendamise aparaadid ehk ajud, mis oma iseärasuste tõttu näevad maailma erinevalt.”

 

  1. peatükk. Mis on teadvus?

Tänapäeva teadus liigub dualismist edasi, leides tõestusi selle kohta, et teadvus tekib ajus, mitte ei ole sellest lahus. Juttu on telepaatiast, koomaseisundist ja hallutsinogeeni mõju all olekust, surmalähedasest ja kehavälisest kogemusest. Kuidas ja milliste ajuprotsessidega täpsemalt teadvus ja teadvuselamus on seotud,  on teadusele siiski veel mõistatuseks. Siiski on selle küsimuse lahendamine inimkonnale vajalik.

 

  1. peatükk. Miks sa magad?

Selle peatüki teema on uni ja magamine. Saame teada, miks uni on inimesele vajalik; mis juhtub, kui me ei maga; kuidas tekivad unenäod ja mis toimub ajus magamise ja unenägude nägemise ajal. Vähene uni muudab inimese pahuraks ja ärrituvaks. Paljude liiklusõnnetuste taga on magamatus. Uuringud näitavad, et uni tagab aju plastilisuse. Üks praegune uneteooria ütleb, et uni on tarvilik mälusisude salvestamiseks.  Samas ei ole une valdkonnas kõik veel selge ja tõendatud ning ajuteadusel on vaja seda edasi uurida.

 

  1. peatükk. Kuidas aju kasutada?

Tänapäevane elu koos arvuti ja nutiga ei soodusta aju tõhusat kasutamist. Aju ressurss on piiratud ja seda tuleks oskuslikult kasutada. Ta toob välja, et töötulemustele mõjub rööprähklemine tegelikult halvasti, kuigi üldiselt seda valdavat inimest töö juures hinnatakse. Saame teada, miks inimene kipub pingsa töö ajal kiikama Facebooki, Twitterisse või mujale sotsiaalmeediasse või vahetab tööülesannet, kuigi eelmine töö pole veel tehtud. Lõpetuseks annab autor meile aju kasutamise lühijuhendi, räägib veelkord une olulisusest ning õpetab, kuidas lasta ajul puhata.

Raamatu lõpus on allikaviidete loend.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Viivi Suursaar
Torupilli  raamatukogu  raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s